Vastutustundlik reklaam – samm loomasõbralikuma maailma poole
Triin Toom, vandeadvokaat
Maailmas, kus tarbimisvalikud kujundavad nii majandust kui ka keskkonda, on reklaamil tohutu mõju. See ei ole pelgalt müügivahend, vaid ka väärtuste kujundaja. Kui reklaam eksitab või ilustab tegelikkust, võib see suunata meid tegema valikuid, mis kahjustavad nii teisi elusolendeid, meie tervist kui ka planeeti. Seetõttu on reklaami reguleerimine oluline tööriist loomade õiguste ja keskkonna kaitsel. Kui reklaam õigustab loomade kasutamist või esitab seda kui eetilist valikut, siis ei ole see lihtsalt eksitav – see aitab alal hoida süsteemi, mis põhineb loomade ekspluateerimisel.
Üks kevadine reis Münchenisse
Kõik algas sellest, et mu Münchenis elav sõbranna plaanis reisi Itaaliasse. Tal on aga kaks kassi, kellest üks vajab kaks korda päevas süsti. Niisiis oli vaja usaldusväärseid kassivalvureid. Meie haarasime võimalusest kinni: pakkisime pere, töö, koolitööd ja isegi lapse viiuli autosse ning võtsime ette retke Münchenisse – ametliku ettekäändega kasse valvata, tegelikult aga ka vaimu värskendama ja maailmapilti avardama. Ajakirja jaoks uudistasime muuhulgas vegantoiduvalikuid.
Kuidas punk kohtas veganlust..
ALGUS
Veganismi on viljeletud juba aastatuhandeid. Erinevates kultuurides ja religioonides erinevat moodi ja veidi erinevatel põhjustel, peamiselt siiski austusest teiste elusolendite vastu. Viimastel aastakümnetel on veidral kombel see kanda kinnitanud just eriti punkringkondades. Põhjused on loomulikult samad – loomadel on hing, nad ei saa ennast ise kaitsta, aga meie saame.
Kuidas (mitte) õpetada lapsi loomi tundma?
Lapsed on sageli suured loomasõbrad. Paljud neist on tundlikud loomade kannatuste suhtes, olgu tegu ketikoerte, loomaaia puurides elavate kiskjate või kitsastes tingimustes põllumajanduses peetavate loomadega. Mitmed lapsed teadlikult ei soovi loomi süüa.
Ega nimi toitu riku
Kuidas nimetada taimseid alternatiive, on olnud Euroopa Liidus teemaks juba aastaid. Piima- ja lihatootjad on teinud kõvasti lobitööd, et sõnad nagu "piim", "vorst", "või" ja "kotlet" oleksid lubatud ainult loomset päritolu toodete puhul, kuigi tegelikkuses näitavad nad ainult toote tekstuuri või kuju.
Maaja Mäll, MTÜ Loomus