Triin helistab õuest fonolukuga ja on täpne. Me oleme Anuga valmistunud ja katnud tagasihoidliku laua, Triin toob omalt poolt kooki kaugest pealinna kohvikust nimega Kringel.

Võib-olla sind huvitab, miks me Triini kaanele üldse palusime? No vaata, kui sa oled Triini kohanud, siis sa tead seda tunnet... see tunne, et sinu ees seisab inimene, kes teeb. Ta ei kohku, ta ei viivita, ta teeb. Ta on sihikindel, sõbralik ja hooliv. Triin on justkui progressiivse veganliikumise kehastus. Mis ma sellega mõtlen? Ma ei tea, aga tunne on sihuke. Triin tundub selline inimene, kellega sa lähed tapamajja luurele ja siis pärast friikaid sööma.

Nüüd, kui sa ei ole Triini kohanud, siis loe edasi.

Keset novembrikuu asfaldihalli sügist, kutsusime Eke mulle ja Anule külla, et juttu rääkida, jutt salvestada ja hiljem talvenumbris kõikidele lugeda anda. Miks? – Sest Eke on äge. Seda mitmel põhjusel ja osadest neist ka räägime. Kõigest lihtsalt ei jõua. Anu küpsetas pirukaid, mina panin diktofoni uued patareid ja ega palju rohkem õnneks polegi ju vaja.

Jan ehk artistinimega ekva on üks neist klassikalistest veganaktivistidest, kes välja eriti ei paista ja eelistab tegutseda taustal. Üheks intervjuuks tõmbame Jani taustalt välja ja paneme kaanele. Poeme Jani mõtete ja tegude taha ning veedame ühes Tallinna kesklinna korteris filosoofiamaigulise poolteisttunni.

Emma lehvitab, ütleb tšau ja lahkub. Ka mina pean minema, kuid jään veel viivuks oma intervjueerija-toolile istuma. Me oleme vestelnud kaks tundi. Mind valdab tunne, mida ma väga tihti endale ei omista – lootus. Ma usun, mida mulle justsama räägiti ning vähemalt viivuks on kõik siin maailmas võimalik. See kompromissitu missiooni- ja õiglustunne ning väga selge visioon paremast tulevikust ei saa kedagi külmaks jätta. Mul on pea võimatu trükimustaga edasi anda, milline 17-aastane Emma oma olemuses ja siiruses on, aga siit see igatahes tuleb.

Tipptund Tallinnas ühes paduvihma ja sandistavate teetöödega. Takso on ainus võimalus, aga juht teeb saatusliku pöörde ja me seisame ühe koha peal 10 minutit. Ma jään hiljaks. Minu senise elu kõige tähtsam intervjuu ja ma jään hiljaks.