Ma alustan seda kaanelugu ühe veidra, aga olulise remargiga. Nimelt Martin Enn on täiesti pöörane inimene. Ei, mitte peast segi, üldse mitte, Martin on igati mõistlik ja pragmaatiline, seejuures soe, hooliv, armastav ja alati abivalmis. Kati on seda kõike samuti. Mis aga puudutab ümberringi lokkavat lollust, on Martin oma väljaütlemistes filtreerimatu, ja kurat võtaks, väga hea, et on! Ma tahtsin teile, armsad lugejad, öelda, et ma küll filtreerin seda intervjuud, aga mitte täielikult. Te olete hoiatatud.

Eelmise aasta ilusal soojal sügisel toimus minu elus lisaks suurele enesearengule ka taaskohtumine muusikaga ning samas tõusis ka tahe ja aktiivsus loomade heaolu parandamise nimel rohkem pingutada. Ühel õhtul loomasõbraliku sõnumiga flaiereid mööda Tartut jagades mõtlesin, et kui mu väärtushinnangud veganina süveneks veelgi, kas mul siis oleks üldse kellegi loomingut kuulata või jääksin igavesse muusikanälga. See mõte viis ideele tuhlata pisut internetis ja leida infot muusikute kohta, kelle loominguga tutvuda ning kellele toetust avaldada.